Nisu

Nisu kasvatamiseks on vaja head mulla kvaliteeti, piisavat sademeid ja päikesevalgust. Peamised kasvavad riigid on Hiina, India, USA, Venemaal ja Prantsusmaal. Nisu külvatakse tavaliselt sügisel ja koristatakse kevadel.

Nisu on ka oluline tooraine loomasööda tootmisel ning seda kasvatatakse põllumajanduses mulla parandamiseks ja kattekultuurina.

Viimastel aastatel on nisu populaarsust kaotanud gluteenitalumatuse ja nisuallergiate pärast. Sellegipoolest jääb nisu üheks kõige olulisemaks teraviljaks kogu maailmas ning mängib toitumises ja põllumajanduses üliolulist rolli.

nisu päritolu

Nisu täpne päritolu pole selge, kuna tegemist on iidse põllukultuuriga, mida on kasvatatud tuhandeid aastaid. Siiski arvatakse, et nisu on algselt pärit Lähis-Idast, täpsemalt niinimetatud "viljaka poolkuu" piirkonnast, mis ulatub tänapäeva Iraagi, Süüria, Türgi ja Iraani osadesse.

Arheoloogilised leiud näitavad, et selle piirkonna inimesed kasvatasid nisu juba umbes 10.000 XNUMX aastat tagasi. Arvatakse, et esimesed nisusordid arenesid metsikutest kõrrelistest, mida inimesed selektiivselt kasvatasid suuremate terade ja parema saagi saamiseks.

Sealt levis nisukasvatus aja jooksul mujale maailma. Näiteks iidsed egiptlased olid tuntud nisu kasvatamise poolest Niiluse ääres. Nisu jõudis ka Euroopasse ja Aasiasse, saades lõpuks üheks tähtsaimaks teraviljaks maailmas.

Tänapäeval kasvatatakse nisu paljudes erinevates riikides, sealhulgas Hiinas, Indias, USA, Venemaa ja Prantsusmaa on ühed suurimad tootjad. Põllumajandusmeetodid ja -sordid võivad piirkonniti erineda, kuid nisu on paljudes maailma paikades endiselt oluline põllukultuur.

Nisu liigid ja sordid

Nisu on erinevaid liike ja sorte, mis erinevad oma omaduste ja kasutusviiside poolest. Siin on mõned kõige kuulsamad:

• Pehme nisu (Triticum aestivum): Pehme nisu on kõige sagedamini kasvatatav nisuliik ja seda kasutatakse peamiselt jahu valmistamiseks. Sellel on kõva nisuga võrreldes madalam valgusisaldus, mistõttu on see hea leiva, saiakeste, küpsiste ja muude küpsetiste valmistamiseks.
• Kõva nisu (Triticum durum): kõva nisu proteiinisisaldus on suurem ja kleepuv on parem kui pehme nisu. Seda kasutatakse peamiselt pasta, näiteks pasta, kuskussi ja bulguri valmistamiseks. Kõva nisu on tuntud ka oma hea kuumakindluse poolest ning seda kasvatatakse sageli kuumades ja kuivades piirkondades.
• Spelta (Triticum spelta): Spelta on vanem nisusort, mis on viimastel aastatel taas populaarsust kogunud. See sisaldfrom rohkem valku, kiudaineid ja mineraalaineid kui pehme nisu ning seda peetakse sageli tervislikumaks alternatiiviks. Speltast valmistatakse leiba, saiakesi, makarone ja müslit.
• Emmer (Triticum dicoccum): Emmer on veel üks iidne nisusort, mis on tihedalt seotud speltanisudega. Sellel on kõrgem valgusisaldus kui pehmel nisul ja seda kasutatakse sageli täisteratoodete valmistamiseks.
• Kamut (Triticum turgidum): Kamut on kõva nisu spetsiaalse sordi registreeritud kaubamärk. Sellel on kõrgem valgusisaldus kui tavalisel nisul ning seda kasutatakse sageli leiva, saiakeste ja teraviljatoodete valmistamiseks.
• Einkorn (Triticum monococcum): Einkorn on üks vanimaid teadaolevaid nisuliike ja sellel on madal gluteenisisaldus. Seda kasutatakse sageli täisteratoodete ja spetsiaalse dieediga toodete valmistamiseks.

Need on vaid mõned näited nisuliikidest ja sortidest. Maailma eri paigus kasvatatakse ja kasutatakse palju muid piirkondlikke ja erisorte.

Keemiline ZusaNisu koostis ja toiteväärtus

Nisu on teravili, mis sisaldfrom erinevaid toitaineid. Siin on natuke teavet kemikaali Z kohtausanisu koostis ja toiteväärtus:

• Süsivesikud: Nisu koosneb peamiselt süsivesikutest, eriti tärklisest. Need süsivesikud on keha jaoks oluline energiaallikas.
• Valgud: Nisu sisaldfrom ka valke, mis koosnevad aminohapetest. Need valgud on olulised kudede ehitamiseks ja parandamiseks kehas. Nisuvalgud sisaldavad gluteeni, mis võib olla problemaatiline tsöliaakia või gluteenitalumatusega inimestele.
• Kiudained: Nisus on palju kiudaineid, eriti lahustumatuid kiudaineid nagu tselluloos ja ligniin. Kiudained on olulised terve seedimise jaoks ja võivad aidata reguleerida veresuhkru taset ja vähendada südamehaiguste riski.
• Vitamiinid: Nisu sisaldfrom erinevaid vitamiine, sealhulgas E-vitamiini, B-vitamiine nagu tiamiin, riboflaviin ja niatsiin ning foolhapet. Need vitamiinid mängivad olulist rolli ainevahetuses ja hea tervise säilitamises.
• Mineraalid: Nisu sisaldfrom ka erinevaid mineraale nagu raud, magneesium, tsink ja fosfor. Need mineraalid on olulised organismi toimimiseks ning aitavad säilitada tervet luustikku ja immuunsüsteemi.

Nisu toiteväärtus varieerub olenevalt sordist ja töötlemisest. Täistera, mis sisaldfrom kogu teravilja, sealhulgas välimisi kihte ja idu, on tavaliselt toitvam kui rafineeritud nisutooted, nagu valge jahu. Täistera sisaldfrom rohkem kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Oluline on märkida, et nisu sisaldfrom ka gluteeni, mis võib olla problemaatiline tsöliaakia või gluteenitalumatusega inimestele. Nende inimeste jaoks on oluline minna üle gluteenivabadele alternatiividele.

Nisutooted hõlmavad mitmesuguseid nisust valmistatud toite. Siin on mõned tavalisest nisust valmistatud tooted:

• Leib: Leib on üks tuntumaid nisutooteid ning seda valmistatakse nisujahust, veest, pärmist ja soolast.
• Pasta: Pasta on valmistatud kõva nisujahust ja veest ning seda on erinevates vormides, näiteks spagetid, penne, fusilli jne.
• Kondiitritooted: kondiitritooted, nagu küpsised, koogid, muffinid ja sarvesaiad, valmistatakse sageli nisujahust, suhkrust, võist ja muudest koostisosadest.
• Granola ja terad: Granola ja teraviljatooted, nagu valtsitud kaer, maisihelbed ja nisukliid, on sageli valmistatud nisust või terade segust.
• Jahu: nisujahu kasutatakse paljude küpsetiste põhikomponendina ja seda on mitut tüüpi, näiteks universaalne jahu, täistera nisujahu ja leivajahu.

Nisu kvaliteedikriteeriumid

Nisu kvaliteedi hindamisel võetakse arvesse erinevaid kriteeriume. Siin on mõned nisu kõige olulisemad kvaliteedikriteeriumid:

• Valgusisaldus: proteiinisisaldus on nisu küpsetuskvaliteedi oluline näitaja. Suurem valgusisaldus toob kaasa tugevama gluteenivõrgustiku, mis on oluline taigna elastsuse ja struktuuri jaoks.
• Gluteeni kvaliteet: Gluteen on valk, mis tekib nisutaina sõtkumisel. Gluteeni kvaliteet mõjutfrom taigna elastsust, venitatavust ja stabiilsust. Tugeva gluteeniga nisu sobib leiva ja muude küpsetiste valmistamiseks.
• Langemisarv: langemisarv on nisu ensüümi aktiivsuse mõõt. See näitab, kui kiiresti tainas veega segamisel langeb. Madal langemisarv võib viidata kõrgele ensüümi aktiivsusele, mis võib põhjustada küpsetuskvaliteedi halvenemist.
• Niiskusesisaldus: nisu niiskusesisaldus on oluline säilivusaja ja säilivusaja tagamiseks. Liiga kõrge niiskusesisaldus võib põhjustada hallituse kasvu, samas kui liiga madal niiskusesisaldus võib muuta töötlemise keeruliseks.
• Tera suurus ja kõvadus: Tera suurus ja kõvadus mõjutavad nisu töötlemisomadusi. Kõvast nisu kasutatakse sageli pasta valmistamiseks, pehme nisu aga sobib hästi leiva ja küpsetiste valmistamiseks.
• Saasteainete sisaldus: saasteainete, nagu mükotoksiinid (nt aflatoksiinid) ja raskmetallide sisaldus on nisu kvaliteedi oluline aspekt. Kõrge saasteainete tase võib ohustada tervist ja piirata nisu kasutamist.
• Puhtus: Nisu puhtus viitfrom saasteainete, näiteks umbrohuseemnete, hallituse või muude terade olemasolule. Kõrge puhtusaste on oluline lõpptoodete kvaliteedi ja maitse tagamiseks.

Neid kvaliteedikriteeriume kasutavad põllumehed, kauplejad, veskid ja toiduainete tootjad, et hinnata nisu kvaliteeti ning tagada selle vastavus töötlemis- ja tarbimisnõuetele.

nisu kasutamine

Oma mitmekülgsuse tõttu kasutatakse nisu erinevates valdkondades. Siin on mõned nisu peamised kasutusalad:

• Toit: Nisu on inimeste toitumises oluline teravili. Seda kasutatakse leiva, küpsetiste, pasta, müsli, teraviljatoodete ja paljude teiste toiduainete tootmisel. Nisujahu on paljude retseptide põhikoostisosa ning seda kasutatakse taignate, kastmete ja muude toitude valmistamiseks.
• Loomasööt: nisu kasutatakse ka kariloomade, näiteks veiste, sigade ja kodulindude söödana. See sisaldfrom toitaineid, nagu valgud, süsivesikud ja kiudained, mis aitavad kaasa loomade toitumisele.
• Bioetanool: tootmiseks safrom kasutada nisu Bioetanool, mida kasutatakse kütusetööstuses taastuva energiaallikana. Nisutärklise kääritamisel tekib etanool, mida safrom kasutada kütusenausatz või fossiilkütuste asendajana.
• Põhk: nisukoristusel saadud põhku kasutatakse sageli loomade allapanuna või paberi, paberimassi, isolatsiooni ja muude toodete valmistamiseks.
• Tööstuslikud rakendused: Nisu safrom kasutada ka tööstuses, näiteks liimi, värvi, laki, tekstiili ja muude toodete valmistamiseks.
• Eksport: nisu on paljude riikide jaoks oluline ekspordiartikkel. Suure nisutoodanguga riigid ekspordivad rahvusvahelise turu nõudluse rahuldamiseks sageli suuri koguseid nisu.

Nisu kasutamine on piirkonniti, kultuuriti ja majandussüsteemiti erinev. Paljudes riikides on nisu põhitoit ning sellel on oluline roll toiduga kindlustatuses ja kaubanduses.

Nisukasvatus Ukrainas, Kasahstanis ja Euroopas

Nisukasvatus Ukrainas, Kasahstanis ja Euroopas mängib ülemaailmses nisutootmises olulist rolli.

Ukraina on üks suurimaid nisutootjaid maailmas. Riigis on viljakas põllumaa ja soodne kliima nisu kasvatamiseks. Ukraina valitsus on viimastel aastatel soodustanud nisu kasvatamist ja suurendanud oluliselt nisu eksporti. Peamised kasvukohad on Kesk- ja Lõuna-Ukrainas, kus pinnas ja kliima on nisu kasvatamiseks eriti sobivad.

Kasahstan on piirkonna teine ​​suur nisutootja. Riigis on suured põllumajanduslikud alad ja nisu kasvatamiseks sobiv kontinentaalne kliima. Kasahstanil on pikad nisu kasvatamise traditsioonid ja ta ekspordib suure osa oma toodangust. Peamised kasvukohad asuvad riigi põhja- ja keskosas.

Euroopa on suur nisukasvatuspiirkond, eriti sellistes riikides nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, Poola ja Ühendkuningriik. Euroopa riikides on erinevad kliimatingimused ja põlluharimisviisid, mis mõjutavad nisukasvatust. Mõnes riigis kasvatatakse nisu põhikultuurina, teistes riikides aga kõrvalviljana või külvikorra osana. Euroopa on nii suur nisutootja kui ka tarbija ning osa toodangust on mõeldud ekspordiks.

Nisukasvatust nendes piirkondades mõjutavad mitmesugused tegurid, sealhulgas kliima, mulla kvaliteet, põllumajandustavad, valitsuse poliitika ja turunõudlus. Nisu tootmine Ukrainas, Kasahstanis ja Euroopas aitfrom kaasa ülemaailmsele nisu pakkumisele, mõjutades hindu ja kaubavahetust rahvusvahelisel turul.

Nisu hinna dünaamika maailmas viimase 10 aasta jooksul

Nisu hinna dünaamikat maailmas viimase 10 aasta jooksul on mõjutanud erinevad tegurid. Siin on mõned peamised arengud:

• 2011-2012: 2011. ja 2012. aastal tõusid nisu hinnad järsult mitmete tegurite mõjul. Nende hulka kuulusid põud sellistes olulistes nisukasvatuspiirkondades nagu USA, Venemaal ja Austraalias, mis tõi kaasa viljakatkestuse. Hinnatõusule aitas kaasa ka kasvav nõudlus nisu järele sellistest areneva majandusega riikidest nagu Hiina ja India.
• 2013-2014: nisu hinnad langesid 2013. ja 2014. aastal, kuna paranesid saagikoristuse tingimused ja kasvas ülemaailmne nisutoodang. Tootmise suurenemine sellistes riikides nagu USA, Venemaa ja Euroopa Liit põhjustasid ülepakkumise ja hinnalanguse.
• 2015-2016: Nisu hinnad püsisid 2015. ja 2016. aastal suhteliselt stabiilsed. Kuigi saaki mõjutasid piirkondlikud ilmamuutused, kompenseeris selle mõju ülemaailmne nisu üleküllus.
• 2017–2018: nisuhinnad tõusid 2017. ja 2018. aastal taas põua ja kuivuse tõttu peamistes nisukasvatuspiirkondades, nagu näiteks USA, Austraalia ja Euroopa Liit põhjustasid saagikatkestusi. Hinnatõusule aitas kaasa ka kasvav nõudlus Aasia, eriti Hiina nisu järele.
• 2019-2020: nisuhinnad püsisid 2019. ja 2020. aastal suhteliselt stabiilsed. Kuigi saaki mõjutas piirkondlik ilmamuutus, kompenseeris selle mõju taas ülemaailmne nisu üleküllus.

Nisu kasvatamise väljavaated

Nisukasvatuse väljavaated on paljulubavad, kuna nisu on maailmas üks olulisemaid teravilju ning nõudlus nii inimtoidu kui loomasööda järele on suur. Siin on mõned nisu kasvatamise perspektiivid:

• Rahvastiku kasv: maailma rahvaarv kasvfrom pidevalt ja koos sellega ka vajadus toidu, sealhulgas teravilja, näiteks nisu järele. Nisu on paljudele inimestele üle maailma oluline toiduallikas, eriti riikides, kus tarbitakse palju leiba, pastat ja muid nisutooteid.
• Dieetrendid: terviseteadlikkus ja toitumissuundumused on viinud selleni, et nisutooted, nagu täisteraleib ja pasta, muutuvad üha populaarsemaks. See on suurendanud nõudlust nende toodete valmistamisel kasutatava kvaliteetse nisu järele.
• Loomasööt: nisu kasutatakse ka loomasöödas, eriti linnu- ja seakasvatuses. Kasvav nõudlus lihatoodete järele kogu maailmas toob kaasa suurenenud vajaduse nisu järele loomasöödana.
• Ekspordivõimalused: tugeva nisutoodanguga riikidel on head ekspordivõimalused, kuna nisuga kaubeldakse rahvusvahelisel turul. Kasvav nõudlus nisu järele areneva majandusega riikidest, nagu Hiina ja India, pakub nisutootjatele täiendavaid müügivõimalusi.
• Kliimamuutused: Kliimamuutused seavad nisukasvatusele väljakutse, kuna paljudes kasvupiirkondades muutuvad kliimatingimused. Eeldatakse, et nisukasvatuspiirkonnad võivad tulevikus nihkuda, tuues nisukasvatusele uusi võimalusi ja riske.

Oluline on märkida, et nisu kasvuväljavaated sõltuvad paljudest teguritest, sealhulgas ilmastikutingimustest, saagikust, nõudluse ja pakkumise suhetest, kaubanduspoliitikast ja tehnoloogia arengust. Põllumajandustootjad peavad nende muutustega kohanema ja võtma kasutusele jätkusuutlikud põllumajandustavad, et tagada nisu kasvatamise pikaajaline elujõulisus.